Miks nahk sügisel teisiti käitub: mis toimub ja mida teha

Iga septembri alguses tulevad minu juurde inimesed peaaegu ühesuguste sõnadega: «Suvel oli kõik korras, aga nüüd on nahk nagu võõras.» Õhtuks pinguldustunne, ketendus ninatiibade juures, tuhm jume. Mõnel on tagasi lööbed, mida juunist saati ei olnud. Mõnel on välja tulnud laigud, mida juulis kindlasti ei olnud.

See ei ole «lihtsalt sügis» ega juhus. Hooaja vahetuse taga on mitu üsna arusaadavat protsessi. Kui teada, millised, saab selgeks, mida teha ja, mis veelgi tähtsam, mida teha ei tasu.

Õhk muutub kuivemaks, kui tundub

Esimene, mis muutub, on õhuniiskus. Väljas langeb see koos temperatuuriga, kodus lülitatakse sisse küte ja suhteline õhuniiskus toas langeb veelgi madalamale kui õues. Nahk kaotab vett ümbritsevasse õhku pidevalt, see on normaalne protsess. Aga mida kuivem on õhk, seda kiiremini see kadu käib.

Tulemus on tunda enne, kui see näha on: nahk pinguldub juba pool tundi pärast pesemist, harjumuspärane kreem ei pea enam õhtuni vastu, ilmub peen ketendus seal, kus nahk on õhem: nina ümber, laugudel, juuksepiiril.

Kuivus ei ole nahatüüp, vaid märguanne

Peaaegu iga sügis kuulen lauset «mul on kuiv nahatüüp, mida soovitate». Ja peaaegu iga kord vastan sama: kuiva nahatüüpi ei ole olemas. Lipiidid on nahas alati, ilma nendeta ei suudaks nahk ei niiskust hoida ega meid välismaailma eest kaitsta. Kuivus ei ole passiandmed. See on sümptom, millel on põhjus.

Nahatüüpi määratakse hoopis teise tunnuse järgi: selle järgi, kui palju nahk toodab rasu. Sealt tulevad normaalne, rasune ja segatüüpi nahk. Kuivus ja veepuudus on aga seisundid, millesse võib sattuda igaüks neist. Vahe on põhimõtteline. Tüüp on see, millega te elate. Seisund on see, mis muutub, kui aru saada, kust see tuli.

Sügisese kuivuse põhjused on peaaegu alati korraga väljas ja sees. Väljas: liiga aktiivne pesemine, happed ilma mõõduta, kuum vesi, kütte kuiv õhk. Sees: vähe rasvu toidus, raua või oomegahapete puudus, kilpnääre, hormonaalsed muutused, vanus. Seepärast kui inimene ostab aastaid üha rammusamaid kreeme, aga nahk pingutab ikka õhtuks, ei ole asi tavaliselt kreemis.

Veepuuduses nahk on eraldi lugu. Sellel napib just vett, ja juhtuda võib see iga nahaga, ka rasusega. Sügisel tuleb seda ette päris tihti. Inimene näeb läiget ja laienenud poore, peab oma nahka rasuseks, ostab piiritusega matistavaid tooteid ja teeb hullemaks, sest asi ei olnud rasva liigsuses, vaid vee puuduses.

Lihtne orientiir: kui nahk läigib, aga samal ajal pingutab ja ketendab, on tal puudu vett, mitte rasu.

Barjäär töötab külmal ajal halvemini

Naha ülemine kiht on ehitatud nagu telliskiviladu: rakud on tellised, nende vahel on lipiidne mört, mis ei lase veel lahkuda ega ärritajatel siseneda. Külmal ajal muutub selle mördi koostis ja ladu jääb vähem tihedaks.

Sellest tulebki sügisene tundlikkus: samad tooted, mida suvel rahulikult kasutasite, hakkavad äkki kipitama. See ei ole allergia. See on häiritud barjäär, millest aktiivained tungivad läbi sügavamale ja kiiremini, kui mõeldud.

Pigmentatsioon tuleb välja hilinemisega

Laigud, mida «suvel ei olnud», tekkisid tavaliselt just suvel, lihtsalt ei olnud märgata. Päevitus ühtlustas üldtooni ja need sulasid sellega kokku. Oktoobriks päevitus taandub, nahk heleneb, aga päikese all tekkinud pigment jääb alles ja tuleb välja.

Siit oluline järeldus: pigmentatsiooniga on mõtet tegeleda just sügisel ja talvel, kui päikesekoormus on väike. Aga päikesekaitse ei kao sellest kuhugi, muidu on kevadeks kõik tagasi.

Aknest sügisel

Siin olen sõnastuses ettevaatlik. Akne hooajalisuse uuringud annavad vastuolulise pildi ja ma ei hakka väitma rohkem, kui teada on. Aga vastuvõtul on sügisene tõus stabiilselt näha ja seletusi on tavaliselt mitu korraga.

Päikesel on ajutine põletikuvastane toime ja suvel varjab see naha tegelikku seisundit: inimesele tundub, et probleem on kadunud, kuigi see lihtsalt vaikis. Pluss sügisel muutub kõik muu: tagasi tulevad töögraafik, stress, magamata ööd, teistsugune toit. Nahk ei reageeri kalendrile, vaid kõigi nende muutuste kogumile.

Mida teha, järjekorras

Peamine reegel: ärge muutke kõike korraga. Kui inimene vahetab üheaegselt puhastusvahendi, lisab happed, alustab retinooli ja broneerib puhastuse, ning kaks nädalat hiljem vastab nahk põletikuga, ei ole enam võimalik aru saada, mis täpselt ei sobinud.

• Kõigepealt puhastus. Kui nahk pärast pesemist pingutab, on toode liiga agressiivne. See on esimene, mida tasub vahetada, ja sageli piisab ainuüksi sellest.
• Seejärel niisutus. Sügisel vajab nahk nii vett kui ka seda, mis vee sees hoiab. Ühest kergest geelist, millest juulis piisas, jääb tavaliselt juba väheks.
• Aktiivsed tooted ükshaaval, kahe kuni kolme nädala vahega. Nii saate aru, mis töötab ja mis mitte.
• Päikesekaitse jääb. A-tüüpi ultraviolettkiirgus läbib pilved ja aknaklaasi ning töötab aasta läbi.

Mida sügisel teha ei tasu

• «Eemaldada kõik, mis suve jooksul kogunes» ühe sügavpuhastusega. Juba häiritud barjääriga nahal lõpeb see enamasti põletiku, mitte värskusega.
• Alustada mitut aktiivset programmi korraga: happed, retinool ja aparaadihooldused ühel nädalal.
• Kuivatada veepuuduses nahka. Kõige sagedasem ja kõige kahetsusväärsem viga: inimene teeb täpselt vastupidist sellele, mida vaja oleks.

Millal tasub vastuvõtule tulla

Kui ketendus ja pinguldustunne ei kao kahe kuni kolme nädalaga pärast hoolduse vahetust, kui tekkis püsiv punetus, kui lööbed on valulikud ja jätavad jälgi, ei ole asi tõenäoliselt hooajas. Sügis ei ole sageli põhjus, vaid ajend, mille tõttu sai märgatavaks see, mis kogunes varem.

Konsultatsioonil ei vaata ma ainult nahka: küsin une, toitumise, ravimite, soolestiku ja stressitaseme kohta. Mitte uudishimust: lihtsalt põhjus ei ole tihti seal, kust seda otsitakse.

Kui tundsite end ära, tulge, vaatame rahulikult ja kiirustamata.